Nagu kellavärk

Olete kuulnud seda väljendit, et "töötab nagu kellavärk?" No hakkasin siin mõtlema, et mida see tähendab.

Ja avastasin seda, et see kellavärk on miski, mis on halastamatu igasuguste muude faktorite suhtes. Ehk siis tund tunni järel, sekund sekundi järel, midagi ei muutu. Aeg ikka läheb edasi, osuti ikka liigub: tik-tak, tik-tak, tik-tak. Ei loe, kas mul on vaja olla kolmes kohas korraga, kas mul on sada asja vaja ära teha vähese hulga tik-takidega või mitte. Halastamatu.

Ma ei tea, võibolla olete kursis, mis hetkel toimub minu elus, aga see on selline hetk, et teen ja jõuan. Valikut pole. Lihtsalt nii on.

Võin lugeda ette pisukese "to-do-listi":

• Täiskohaga töö
• Ülikool õhtuõppes
• Grace konverentsil Hillsongi host
• Willow Greek vabatahtlik
• Kaks praktikat koolis
• Lõputöö teemal "....."
• PP 2009 programmijuht
• Aastavahetuse laager Saaremaal
• Gospelkoor iga esmaspäev + 2-3 kontserti kuus
• Elav Kivi palveosa vastutaja
• 1x kuus Viimsis klaverisaatja
• Lisaks tahaks karjääri teha tööl
• Natuke võiks kuskil ka süüa ja magada
  

Kuhu ma mahutan sõpradega hängimise, kodutööde tegemise, eksamiteks õppimise, Piibli lugemise, palvetamise, perega osaduse, chillungi ja muud säärast? Hmmm......

Olen punktis, kus leian, et kui kellavärk on halastamatu, tuleb mul endal olla halastaja. Teha valikuid, teha konkreetseid otsuseid ajakasutuse osas, päevaplaane, -kavasid, et saavutada midagi ja olla oma ülesannete kõrgusel.

Mille jätaksin ära? Ei millegi.

Tunnen, et elus ongi see hetk, kus kehtib reegel "Kes teeb, see jõuab!" Ja kehtib sajaga.

Loen hetkel raamatut poole silmaga "I kissed dating goodbye!" ja see aitab ära hoida veel ühte mõtetut ajaraiskamise võimalust sellel ajaperioodil.

Üks mõte veel: avastasime Liisuga, et kui me ei oleks kristlased, siis meie elu oleks niiiiiiii igav. Kui Sa nüüd vaataks seda nimekirja uuesti, siis mis jääks sellest alles, kui ma ei oleks kristlane? Töö ja kool ja võibolla natuke peret ja sõpru. Aga see ei oleks see. Kindlasti mitte.

Aitäh, kui oled ikka veel mu sõber, hoolimata sellest, et võid vahel (või siis isegi rohkem) tunda, et oled kuskil nimekirja lõpus. Tegelt ei ole. Kuhugi mahutan aja mõeldes teile.

Heurekka

07.09.2008 Pühapäev

Johannese 9:1:3
Edasi minnes nägi Jeesus ühte sündimisest saadit pimedat inimest. Ja ta jüngid küsisid temalt: Rabi, kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“
Jeesus vastas: „Ei ole pattu teinud tema ise ega ta vanemad, vaid temas peavad saama avalikuks Jumala teod.“

Olen mõelnud ilmselt miljoneid kordi, miks olen ikka veel haige, kuigi mu pärast on nii palju palvetatud. Miks ei saa mina terveks ja teiste palved saavad vastatud positiivselt. Why me??? Kindlasti on neid veel, eks nii mõtlevad.

Ja näe, vastus täiesti Piiblis kirjas. Teinekord kasutab Jumal selliseid asju „enda huvides“ ära ja teeb sellest haigusest midagi head. On tunnistuseks kellelegi, kelle usk samamoodi kõigub ja on raskustes, et uskuda palvevastustesse.

Point on aga selles: Jeesus tegi terveks selle tüübi, kuna temast levis jutt kaugele ja paljud said teada sellest imelisest teost ja said Jumalat rohkem tundma. Said üldse Jumalat tundma. Kas minu tervenemisest levib jutt? Kas sellest saavad inimesed teadma ja kas inimesed saavad teada, et Jumal tervendas mind ja et Temal on see vägi seda teha?

Mõtlen seda, et vist mitte väga paljud. Sest olen argpüks ega julge minna sellest rääkima. Mu enda isiklik suhe Jumalaga on nõrk ja ma ehk ei kannaks seda imet välja. Ehk on see mulle õpetuseks ja julgustuseks saada Jumalale lähemale, et ma saaksin rääkida ja tunnistada Jumala tervendavast väest ka teistele, mittekristlastele. Ja ehk siis mõtlevad ka nemad, et see on üks väärt viis, kuidas elada. Selle tervendava, kõigeväelise Jumalaga tahaks isegi „Sina-peale saada!“

Kuidas mul selles ülesandes läheb? Mitte just kõige paremini. Kuigi see mõte trummeldab mul peas kogu aeg. Et Kristel, parem elu, viljakam elu, imesid täis elu on otseses seoses sellega, kui lähedale pingutan saada Jumalale. Ja ma olen kogenud, et nii hea on olla osaduses. Nii hea on tunda Jumala armastust, armu, kaitset, ligiolu. Ometi nii tihti valin midagi muud.

Tüütu on olla nõder inimene. Nõrk kristlane. Sest õiged vastused on teada, nagu teoreemi lahendamine. Selleks, et vastusest oleks maksimaalselt kasu ja rahuldust, tuleb leida see lahenduskäik ja siis see ka läbi teha.