Ära ole komistuseks

1Kr 8:9-13

9 Vaadake aga, et see teie meelevald kuidagi ei saaks komistuseks nõrkadele!

10 Sest kui sind, kellel on tunnetus, näeb ebajumala kojas lauas istuvat keegi, eks siis tema sisetunnet, nõrka nagu see on, juhatata ebajumalate ohvriliha söömisele?

11 Siis hukkub ju sinu tunnetuse tõttu nõrk vend, kelle pärast Kristus on surnud.

12 Aga kui te nõnda patustate vendade vastu ja haavate nende nõrka sisetunnet, siis te patustate Kristuse vastu.

13 Seepärast, kui söök viib kiusatusse mu venna, siis ma enam kunagi ei söö liha, et ma oma venda ei viiks kiusatusse.



Lugesin hommikul päevakirjakoha, mis mulle õudselt meeldib. Armasta oma ligimest, nagu iseennast võiks siia juurde veel öelda. Isegi kui Sa armastad hullult liha süüa või maasikaid süüa, aga vend/õde seda seda ei tohi, tuleb pigem endal loobuda nendest hullult headest asjadest kui et vend lahkub Sinu lähedusest. Loobuda tuleb enda heaolust, et päästa see teine, et teisel oleks parem.

Siiani olen veids valesti toiminud. Konkreetne näide: Janal on maasikate vastu allergia. Vahel on mõni maasikatort, siis ma kas kisun tal need pealt ära, ei lase tal üldse kooki võtta või midagi sellist. Aga kunagi ei jäta ma ise söömata. Ja teinekord ka vesistamata Jana ees. Peaksin loobuma ka ise ja sööma selliseid asju siis, kui Janat läheduses ei ole. Lihtsalt selleks, et mina teda kiusatusse ei viiks, sest kui ta sööb, siis on tal "sügel" nagu mu väike õde Grete ütleb. :)



See mingi abielunipp ka ju. Mitte, et see sellises kontekstis mulle praegu korda läheks... :)