Tahan sisukamat elu

Mõtlesin, et tahan ise oma jutlusest inspireerituna võtta vastu konkreetsed otsused, kuidas oma igapäevaelu muuta.

Kuna tööl peab päris palju oma aju kasutama või mitte kasutama, siis õhtuks olen kas üliväsinud või jätkub see päeval alustatud uimasus, mistõttu ei tee ma koju jõudes väga midagi asjalikku. Viimasel ajal olen lihtsalt läinud oma tuppa, arvuti lahti ja kõrvaklapid pähe ja vaadanud mõnda seriaali mitu osa järjest kuni lõpuks on magamamineku aeg või ammu juba keset ööd.

Nagu ma ka ennist jutluses mainisin, võib sellisel elustiilil olla kaks tagajärge:

1. Ma olen nii leige ja kasutu ja tühi, et isegi saatan jätab mind rahule;
2. Püha Vaim hakkab sees mässama ega ole nõus selle tobeda olukorraga ja sunnib tegudele.

Usun, et läks teise versiooni järgi. Olen praegu küllaltki tugevas sõltuvuses sellest elustiilist ja rutiinist, suutmata olla asjalik oma kodus. Ja olen natuke nõrk, et midagi teha.

AGA.

Proovin.

Selleks, et mul oleks rohkem motivatsiooni ja põhjust midagi ette võtta, olengi oma tobeda rutiini avalikult blogis välja öelnud ja avaldanud selget tahet midagi muuta. Selleks, et ma reaalselt midagi muudaks, on mul vaja võib-olla ka Sinu abi.

Enne aga räägin oma plaanist.

Ühinesin aasta alguses „Aastaga Piibel läbi“ eventist, feissis. Ja sellega on mul tõsi taga. Aga ei leia üles seda igapäevarutiini, et olla koguaeg järjel. Olen kodus rohkem põnevil mõne seriaali järgmise osa vaatamisest, kui Piibli lugemisest.

Mõtlesin, et kodus ei tee enne arvutit lahti kui päeva kirjakohad on loetud. Olgu ma siis seda teinud juba päeval või teen seda koju jõudes suht esimese asjana.

Lisaks ei tohi ma rohkem kui ühe episoodi päevas vaadata ja kui vaatan täispika filmi, siis järgmine päev ei tohi üldse midagi vaadata. Miks nii karmilt ja mis selles halba on? Asi lihtsalt on nii tõsiseks läinud, et ma ei oska piiri pidada. Tunnistan ausalt üles.

Et mida teen selle vaba ajaga? Ammu juba on igatsus taastada see lugemise armastus, mis mul aastaid tagasi oli. Praegu pole viitsinud raamatut kätte võtta. Mul on endal päris mitu huvitavat raamatut riiulil ootamas ja Maril on mitu raamatut riiulil ootamas, ja loomulikult on mu isal raamatuid, mida kõike ta lugeda soovitab.

Jajaa. Tundub lapsik nii suuri piiranguid peale panna ja milleks sellest kirjutada siin, eks? Asi on lihtsalt selles, et mul on sellega probleem ja probleemi ei eksisteeri enne, kui seda välja ei ütle. Nagu alkohoolikutel. Võib-olla ei saa neid kahte asja võrduma panna, aga minu jaoks need võrduvad.

Ma usun, et suurimaks väljakutseks ongi see, et ma suudaksin selle sama aja, mis ma muidu mingite seebikate või filmide peale kulutasin, kasutada efektiivselt, nii et sellest oleks tolku ka. Mitte, et asendan ühe mõttetuse teise mõttetusega.

Tahan tsiteerida Piiblit ja kristlikke raamatuid, omada huvitavaid arvamusi ja teadmisi erinevate teemade kohta. Olla sisukam. Ja loomulikumalt lähemat kontakti Jumalaga ja anda rohkem võimalusi selleks.

Olla eeskujuks. Ja olla TEGELIKULT ka see inimene, keda teised näevad, et ma olen. Lisada sellele kestale sisu.

Ei tea. Võib-olla olen ma liiga karm enda vastu. Aga tahangi olla. Tahan saada paremaks. Tahan olla aina rohkem Tema moodi. Selleks tuleb aga aega võtta ja midagi teha.

No esimene proovikivi on täna õhtul, sest mul ei ole mingeid plaane õhtuks.

Aa. Et mis ma Sinust tahan vä? Seda, et Sa aeg-ajalt utsitaksid mind. Küsiksid küsimusi, et mis ma näiteks hiljuti lugenud olen või et kas olen järjel. Lisaks võid soovitada häid kirjakohti, põnevaid raamatuid, mida käest ära panna ei saa, enne kui tagakaas vastu vahib.

Tänks kui viitsid.

Kui Sul endal sama probleem on, kas siis vähemal või suuremal määral, siis aitan heameelega Sind, nagu ise abi vajan. :) Vähe on sõltlasi, kes üksi asjadest jagu saavad.

Hihih. Ei arvanud blogi alustades, et ennast sõltlaseks tituleerin. Aga vist nii on.

Tänu Jumalale, et kuigi ta ei salli leigeid kristlasi, ei taha Ta, et ükski selleks jääks. :D

Mina ise ei taha selleks jääda. Tahan olla kuum ja püüdlen selle poole!

Alustan täna!