Kevadel antakse eesti keeles välja kuulsa jutlustaja Joyce Meyer'i raamat. Ja juba on paralleelselt tõstatunud vastuseis Joyce Meyeri isiku pihta.
Jagatakse artikleid, kus loetletakse tema libastumised jutlustes või on seal väited, mida võib sajal erineval moel tõlgendada.
Kui lugeda neid pikki artikleid, siis osad väited on võetud Joyce Meyeri jutlusest ja seda aastast 1993 - olen kindel Joyce on selle ajaga õppinud rohkem Piiblit tundma ja ka Jumalaga suhet tugevdanud.
Inimesed on väga erinevad ja ka viisid, kuidas Jumal nendega kõneleb on erinev. Loomulikult - Jumal ei ole kunagi vastuolus oma Sõnaga. Olen tugevalt veendunud, et tänu Joyce'i teenimistööle, on paljud ja paljud inimesed leidnud Jumala, saanud lahti oma minevikuhaavadest ja muutunud tugevamaks Jumalas. Tõsi, paljud on ka langenud ja leidnud ennast teisest äärmusest. Kas mitte sama kogemus ei ole meie endi kirikutes - kus osad jäävad püsima ja teised langevad?
Mind nii häirib see, kuidas inimesed kujundavad kellegi teise sõnade ja kirjutiste järgi oma arvamuse mingist inimesest ja pigem kipub see alati negatiivse alatooniga olema. Ma olen ise seda teinud ja see on asi, mida üritan muuta. Samuti olen seda hoolsam oma sõnade ja väljendite valikul, kui räägin kellestki kolmandast - sest teadlikult või alateadlikult kujundan ma selle kolmanda inimese pilti. Mina ei tea lõpuni kõike Joyce Meyerist'ist, ma ei ole temaga otse suhelnud - seega ei saa mina olla kohtumõistja ega tohi teda lahterdada heaks või halvaks kristlaseks. Kohe päris kindlasti ei taha, et inimesed kujundavad arvamust minu kohta kellegi teise väidete põhjal, ilma tegelikku tausta ja minu enda kogemust teadmata.
Kui palju oleme me ise libastunud ja Piiblit valesti tõlgendanud ja võibolla sellest alles hiljem aru saanud? No ilmselt ei ole vast väga palju, sest enamik meist ei jutlusta nii sagedasti kui seda teeb Joyce Meyer ja pole ka kinni hakata kuskilt. Joyce Meyeri jutlused võetakse kõik linti ja neid võib kuulata korduvalt ja korduvalt ja analüüsida ja leida sealt palju faktivigu - nagu ka meie kõne puhul, mida kuulevad vähesed ja ühekordselt.
Oma arvamuse peaks iga inimene kujundama ikka ise ja lähtuma isiklikust kogemusest. Tugev isiklik arvamus Joyce Meyerist võiks kujuneda pärast tema raamatute lugemist ja mitmete jutluste vaatamist. Või siis lihtsalt mitte avaldama oma negatiivset pooltõde, mis ei ehita mitte kedagi ega midagi üles.
Kui lugeda neid pikki artikleid, siis osad väited on võetud Joyce Meyeri jutlusest ja seda aastast 1993 - olen kindel Joyce on selle ajaga õppinud rohkem Piiblit tundma ja ka Jumalaga suhet tugevdanud.
Inimesed on väga erinevad ja ka viisid, kuidas Jumal nendega kõneleb on erinev. Loomulikult - Jumal ei ole kunagi vastuolus oma Sõnaga. Olen tugevalt veendunud, et tänu Joyce'i teenimistööle, on paljud ja paljud inimesed leidnud Jumala, saanud lahti oma minevikuhaavadest ja muutunud tugevamaks Jumalas. Tõsi, paljud on ka langenud ja leidnud ennast teisest äärmusest. Kas mitte sama kogemus ei ole meie endi kirikutes - kus osad jäävad püsima ja teised langevad?
Mind nii häirib see, kuidas inimesed kujundavad kellegi teise sõnade ja kirjutiste järgi oma arvamuse mingist inimesest ja pigem kipub see alati negatiivse alatooniga olema. Ma olen ise seda teinud ja see on asi, mida üritan muuta. Samuti olen seda hoolsam oma sõnade ja väljendite valikul, kui räägin kellestki kolmandast - sest teadlikult või alateadlikult kujundan ma selle kolmanda inimese pilti. Mina ei tea lõpuni kõike Joyce Meyerist'ist, ma ei ole temaga otse suhelnud - seega ei saa mina olla kohtumõistja ega tohi teda lahterdada heaks või halvaks kristlaseks. Kohe päris kindlasti ei taha, et inimesed kujundavad arvamust minu kohta kellegi teise väidete põhjal, ilma tegelikku tausta ja minu enda kogemust teadmata.
Kui palju oleme me ise libastunud ja Piiblit valesti tõlgendanud ja võibolla sellest alles hiljem aru saanud? No ilmselt ei ole vast väga palju, sest enamik meist ei jutlusta nii sagedasti kui seda teeb Joyce Meyer ja pole ka kinni hakata kuskilt. Joyce Meyeri jutlused võetakse kõik linti ja neid võib kuulata korduvalt ja korduvalt ja analüüsida ja leida sealt palju faktivigu - nagu ka meie kõne puhul, mida kuulevad vähesed ja ühekordselt.
Oma arvamuse peaks iga inimene kujundama ikka ise ja lähtuma isiklikust kogemusest. Tugev isiklik arvamus Joyce Meyerist võiks kujuneda pärast tema raamatute lugemist ja mitmete jutluste vaatamist. Või siis lihtsalt mitte avaldama oma negatiivset pooltõde, mis ei ehita mitte kedagi ega midagi üles.
Kui me vaid saaks kuidagi sellest kadedusest lahti, et teisel läheb paremini ja on jõudnud kaugemale...
