pühapäev, 11. mai 2008

Mina ja Tema

Reede õhtu oli minu jaoks üks huvitav õhtu.

Nimelt käisid meil prantslased külas. Alguses oli jutt, et tulevad Prantsusmaalt noored ja teenivad meid sisustades meie õhtu. Olime meelestatud saama ühte vinget õhtut täis ülistust, tunnistusi, pallimängu ja palju noort nalja. Aga võta näpust. Meie jahmatuseks tulid sinna hoopis 40-50ndates tudid. hehe. See oli esialgne mõte, et no mida lahe, kannatame siis viisakusest nende "esituse" ära.

See hoiak aga muutus järjest iga ülistuslaulu ja tunnistuse saatel, mida need kallid elukogenud prantsuse sõbrad meiega jagasid. Täis rõõmu ja sära, mis ilmselgelt on tulnud Jumalalt, teenisid nad meid suhteliselt nõrga inglise keele ja vapustava prantsuskeelega. Igaüks pajatas enda lugu ja seda, kuidas Jumal on imeline nende eludes. Mõtlesin, et vahva.

Siis hakkas Merry otse meiega rääkima. Küsis meilt, kas meile, noortele, meeldib evangeeliumi kuulutada? Miks me tahame evangeeliumi korraldada? Ja kui me seda teeme, siis kes hakkab meie vastu tegutsema.

Ta rääkis sellest, et essaks püüab saatan lukustada mittekristlaste südamed, et see hea sõnum ei jõuaks nendeni. Teiseks, kui see enam ei tööta, tuleb ta meie kallale. Ta paneb meid tundma viletsatena, armetutena, oskamatutena, andetutena jne. Siis siis me mõtleme, et me ei saa ega taha. Me mõtleme enda peale. Fookus on meie endi peal.

Ma pole kunagi mõelnud sellele nii, et saatan töötab selliselt, et ta paneb meid mõtlema endi peale olukordades, selle asemel, et me mõtleksime, usaldaksime, toetuksime Jumalale. Päris kaval on see saatan teinekord. Kasutades ära meie isekust ja enesehaletsust paneb ta nii mõnegi "seisma" ja eemalduma Jumala riigi tööst. Ja seda veel nii, et me ise haletseme ennast. Täitsa pael.

Kui meie süda on täis Jumalat, siis see voolab välja armastust, andestust, hoolitsust ja kõike seda, mida inimestel, meie ümber vaja võiks minna. Jumal on meie lootus, meie lohutus, meie rõõm ja õnn.

See heureka pani mind tõsiselt järele mõtlema selle üle, mismoodi mina olen senini mõelnud. Ikka päris palju on olnud seda, et mida te minust tahate - ma ei jaksa, ma ei oska. MA MA MA MA.

Aga Jeesus?

Tavai, tule siia, minu südamesse! Hakkame pihta! Teeme ära! Halleluuja! Aamen!

Kommentaare ei ole: