Eilne ehmatus

Ei, mitte mina ei ehmatanud, vaid mu väike õde.

Nimelt peale palvelahingut käisid Isa, Lauri ja Liisu minu juurest läbi, et võtta Gretele Laurist maha jäänud riidekapp kaasa.

Ja kui Liisu minu tuba nägi, oli ehmatus suur. Elan nagu siga tallis praegu. Ei tasu külla tulla kui arvad, et olen hull korraarmastaja. Igasugune motivatsioon korda hoida hetkel puudub. Laud on igast träna täis ja sahtlisisu vedeleb põrandal.

Nüüd esmaspäeval sain teada, et pean selles korteris elama veel kolm nädalat. Ehk peaks kätte võtma ja nati koristama? Ehhh...

Sahtlisse tagasi tõsta asju ei taha, ilma, et ma poleks sorteerinud, mis jääb ja mis läheb. Tean, et tahan palju ära visata. Ehk alustan sellest? Kuna praegu ei viitsi mõttega koristada, siis elangi nagu väike põrsas. :)

Oeh, see kolimine on tüütu. Seda enam, et mul on täiskomplekt asju üksi elamiseks ja nüüd kolin kellegi juurde, kes on ka juba aegu iseseisvalt elanud ja palju on talgi olemas. Aga pressin mitu oma asja ikkagi ka sinna. Ja mõni asi tuleb kasuks.

Näiteks eelmiseks sünnipäevaks saadud mikrolaineahi, mille mu kallid sõbrad mulle kamba peale kinkisid. Nii vägev.

Aga jah. Kui keegi tahab tulla minu juurde külma südamega asju ära viskama, siis andke teada. :)

Heh, just tõdesin, et ülikooliajal jäi see üliõpilaseelu elamata, see ühika elu. Nüüd siis, ligi kaks aastat peale ülikooli lõpetamist, saan tunda, mida see tähendab.

Olen pooleldi põnevil ja pooleldi kahtleval seisukohal, kas ma ikka tahan seda. Aga otsus tehtud ja alati saab ju jälle välja kolida kui tõesti väljakannatamatu see olukord on.

Aga ei usu. Kuigi tean 1/3 inimestest, kellega koos elama hakkan, olen juba põnevil.

Ulli muretses, et mis nüüd meie mänguõhtutest saab. Kui Sina ka muretsed, siis ütlen Sullegi rahustuseks: Pole mõtet muretseda - ka uues kohas on võimalused olemas ja asukoht isegi sobivam?

Tasub mõelda.

Igatahes, aitäh, et kaasa elad. Mõtlen, et need liblikad võivad ollagi ka sellepärast, et see, mis ees, on teistmoodi ja huvitav ja natuke ka tundmatu ala.

Oligi juba liiga rahulik ja stabiilne see eluke?