Kalkun ka mõtles

...on minu uus moto hetkel.

Õpin siin vaikselt läbi valu, stressi ja kogemuste, et liiga palju ei tasu analüüsida ja mõelda.

Hulluks võib minna.

Kuskile maani on hea mõelda, aga edasi tasub juba asi üle anda Jumala hoolde!

Et siis protsess käib.

Lõpuks on ikkagi Jumal see, kes meie elutee on sättinud. Vahva ju. Mis mul siis pabistada veel?

Heheh, näe, läkski kergemaks. :D

Päris maailmast ära

Mida teha siis, kui ükskord see pinge on nii suur, et järjekordne tehtud viga Sind tööl nutma ajab?

Mu erialane töö, mida olen nüüdseks 3 kuud teinud, on osutunud emotsionaalselt väga raskeks. Viimased poolteist kuud on olnud rasked, ma arvan, absoluutselt iga töötaja jaoks ning suheldes üle maja sõpradega, saan teada ja kuulda nende valu ja ängistust selles majanduslanguse ajastus. Teiselt poolt ei tohi teha vigu. Mitte ühtegi, sest kaalul on nii palju.

Ja siis lihtsalt üks päev: nutt. Kõigi nähes. Murdumine ja seda siis, kui alles kolm kuud täis tiksunud on. Kolleeg kinnitab, et see on alguse asi. Usun teda, aga see on nii raske. Üldse ei tahaks see kollanokk olla, kelle pärast ülemus ikka ja jälle peab tulema ütlema, et nii me ei tee ja vigu ei tohi absoluutselt mitte ühtki teha.

See pinge tööl on olnud mulle igapäevaseks sõbraks alates uuest aastast. Kuna kõik on nii konfidetsiaalne, ei tohi sellest kellelegi rääkida ka ja siis lihtsalt oled, tuimalt igal pool mujal.

Väike Grete küsis mu käest eile, kui ma koju tulin, et kas ma ei olegi haige? Olin eelmisel õhtul koju tulles kohe voodisse pugenud, raamat kätte ja kui ükskord oli magama mineku aeg, siis tuli kustu ja silmad kinni. Ja ei midagi rohkemat sel õhtul. Nii juba mitu õhtut tegelikult...

Samas on Jumal mind nii eriliselt õnnistanud. See on hea kogemus ja praktika, mis praegu tööl saan. Mu sõbranna käib mul tihemini külas, kui vahepeal oli. Huvitavad üritused toimuvad. Huvitavad muud väljakutsed väljaspool tööd. Kool on hetkel mõnus.

Aga selline emotsionaalne kurnatus püsib. Tihti leian end soovimas, et tahaks vana ametit tagasi. Olin väga hea ja tubli töötaja. See oli palju stressivabam, lihtne. See oleks aga tagasiminek ja ilmselt selgeks signaaliks, et ma ei saa hakkama oma erialases töös.

Vot nii on praegu lood. Ja siis on hea, kui saab lihtsalt kellegagi koos istuda ja kasvõi filmi vaadata ja lihtsalt olla, puhata, sest tööl on jälle raske.

Üheks ravimiks on olnud ka Twilight, mille sain just eile läbi. Hea sõber saatis mulle Ameerikast inglise keelse raamatu. Seda oli nii põnev lugeda. Tean, jah, et autor värvis kõik puust ja punaseks ega jätnud väga midagi lugeja enda fantaseerida, aga mul savi. Nii armas oli lugeda sellest lubamatust, samas nii tugevast, ennast ohverdavast armastusest. Heheh, seda lugedes ja sellele mõeldes tekkisid isegi liblikalised tead-küll-kuhu. :D Mis veel siis on, kui ma päriselt armunud olen? Hihihhihihh. :D

Horoskoop 2009 aastaks

Nonii, Igor Mangi mõtted minu kohta järgmiseks aastaks. Olen 2009 aasta lemmik! Pidage siis meeles.

KAALUD 23.09.-22.10.
Kaalud on ühed 2009. aasta lemmikud - kõikvõimalikke kinke sajab nagu küllusesarvest. Eelkõige puudutab see armuasju - neid ootab ees suur armastus, mis saabub koos kevadega ja aasta teisel poolel oktoobris või detsembris viib pulmadeni. Võimalik on ka lapseootele jäämine.
Aasta pakub just südameasjadega seotud elu avardumist ja pere juurdekasvu võimalust. Tööasjad valmistavad kahjuks rohkem muret, ehkki ka seal toetajatest ja abipakkujatest puudust ei ole.
Jaanuar, mida valitseb veel eelmise aasta raske atmosfäär, toob Kaaludele koduseid muresid, melanhooliat, nii enda tervise halvenemist kui ka lähedaste terviseprobleeme - võimalik, et nende eest on vaja hoolitseda. Tuleb hoiduda külmetumast ja vältida viirusi.
Veebruaris, kui uus looma-aasta on end täielikult sisse seadnud, tunnevad Kaalud endas ärkavat uut energiat ja tajuvad ka nähtamatute jõudude tuge. Samal ajal on maailmas palju äraarvamatut ja ettenägematut.
Märtsis on kasulik olla ettevaatlik, sest tulemas on palju ettepanekuid, kuid ka nõudmisi. Selge on see, et muutusi teha tuleb. Aga kuidas? Ka siin on tuge nähtamatutest abilistest. Näiteks võiks küsida nõu taro kaartidelt, eriti märtsi 21., 22. ja 23. päeval, kus valitsevad vägagi müstilised aspektid. Õhuelemendi märgina on Kaaludel avarust mõista, et universumis pole midagi võimatut. Tuleb vaid pilk tähtede poole pöörata ja küsimus esitada.
Aprill tuleb kergem, sest eelmise kuu kaalumised on ühele poole kaalutud ja koostöö uue koalitsiooni, äripartneri või elukaaslasega võib alata.
Mais on Kaalud täis entusiasmi, et midagi tõsiselt ära teha, paljuski see õnnestub. Igal juhul paistavad nad silma aktiivsuse ja organiseerimisvõime poolest. Kuu lõpp viib nad reisile.
Reise tuleb ka juunis, suhtlemisraadius avardub. Kaalud on vaimselt heas vormis, see annab neile liidripositsiooni uute mõtete ja teemade esitamisel. Taas üles kerkinud vanad probleemid saavad uutmoodi lahenduse.
Enne 19. juulit pole mõtet puhkusele minna, sest töökohas on oodata ettearvamatuid sündmusi ja muutusi, milles mitteosalemine tooks teatavaid kaotusi.
19. juulist kuni 19. augustini on päris hea aeg puhkusele minna: soodne laevareisiks, kaugemal elavate sõprade külastamiseks ja energia kogumiseks, et pidada vastu järgmise kuu raskustele.
20. augustist kuni 18. septembrini on aasta raskeim aeg. See ilmneb suhetes lähedastega, kuid on ka ebakindlust tööl ning üldine emotsionaalne vaakum. Mingi osa sellest on põhjustatud maailmas toimuvast, millele Kaalud tundliku natuurina kaasa elavad. Sobiks rahulikum elulaad ja töö iseendaga.
Alles 28. septembrist alates tunnevad Kaalud, et nende energiavarud on taastunud. Septembri viimastel päevadel on oodata üllatava iseloomuga kontakte, mis elavdavad Kaalude sisemist elu ja täidavad neid taas entusiasmiga. Sünnib uus sõprussuhe, jälle ärkab armastus, mis puhub tuule tiibadesse ja annab võimaluse taas maailma läbi värviliste prillide näha. Rõõmsat aega jätkub vähemalt 18. oktoobrini.
Novembris tuleb tegelda konkreetsemate, praktiliste asjadega, ka rahaküsimustega. On nii endale kui lähedastele ilusate rõivaste ostmist - see kõik võib olla ettevalmistus aasta viimase kuu õnnelikeks sündmusteks.

Okei-okei, tegelt ma ei usu seda saasta üldse, aga ilus muinasjutt ju!

Õnneks on kõik Jumala kätes ja sünnib ikka see, mis Jumal on mu jaoks plaaninud on, kui ma just ise sajaga muud ei punnita...

Aga mõtted jutlustest

Tegelt oli täna mõtlemiseks päris palju terakesi nopitud. Jagan:

Raido Oras:

• Pühaduse ja kurjuse kasvu vahel on seos.
• Kui me näeme midagi head, oskame vahet teha hea ja kurja vahel.
• Jeesuse sünni hetkel elas Petlemmas ligikaudu 300-400 inimest, mis tähendab, et ei olnud masshukkamist beebide osas.
• Mida rohkem on head sündimas, seda aktiivsem on ka kuri.
• Ükski heategu ei jää karistamata.
• Tänapäeva maailmas tahetakse, et keegi oleks süüdi ja üldjuhul, et ta maksaks oma eluga.
• Puhas kuri vastab puhta kurjaga.
• Tähtis pole see, kuidas me kannatuses hakkama saame, vaid see, kuidas me sellest läbi läheme.

Indrek Luide

• Me võime, olles ise ebatäiuslikud, teha päris ilusaid asju, kui need on tehtud koos Jumalaga.
• Mida "inglinäolisemaks" Sa lähed, seda vähem meeldid Sa maailmale.
• Mida kvaliteetsemat elu tahame elada, seda lähemal peame olema Jumalale.
• Kas me julgeme oma kodu avada? (inspireeritud Jeesuse vastusest: "Tule ja vaata!")
• Kas me tahame, et maailmas oleks veel 10 minusugust, kes kõik käituvad ja teevad samu asju, mis mina praegu? Kas maailm kannatab selle välja?

Eliot Preisfreund:

• Tihti ootame, et teised meid teeniksid, mõtlemata sellele, et peaksime ise olema need, kes teenivad.

Minu järeldus: endaga tuleb vaeva näha ja püüelda ikka paremaks ja Jumalale lähemale saada.

Jää hüvasti, Viimsi Vabakogudus

Täna käisime Isa ja Lauri ja Liisuga Viimsis, kus oli meile, kui koguduse rajajatele õnnistuse palumine. See oli iseenesest tore. Hea, et meie "lahkumine" nüüd ka ametliku formaadi ja õnnistuse sai.

Kuigi pastor Raido rääkis hea jutluse ja andis mõista, et see on üks raskemaid asju, mida teha ja julgustas ja kinnitas meid, ei jäänud mulle isiklikult sellest hommikust kuigi hea olemine. Üldse Viimsis käimine on väga valus. Viimasel ajal.

See tuletab meelde liiga palju valu, kuigi võiks arvata, et aeg parandab kõik haavad. Valu ei tekita füüsiliselt see kirik ja see koht kui selline, vaid inimeste nägemine. Ja mitte üksnes koguduse liikmete nägemine, vaid ka sõprade nägemine, kes jäävad aina kaugemaks ja on oma elukesega ilma meieta edasi liikunud, hoidmata kontakti meiega. Enam ei ole midagi rääkida, enam ei küsita, et kuidas läheb, enam ei püüta ka kontakti silmadega. Enam ei sirutata kätt õnnistussoovideks. Ja SEE on nii valus.

Võibolla oleksin pidanud ise midagi teistmoodi tegema. Võibolla peaksin ka praegu midagi teistmoodi tegema. Aga ei oska ja ei ole jõudu, ka tahtejõudu mitte. Tahakski võibolla lihtsalt haihtuda, kui nagunii teistel ilma meieta parem ja rahulikum ja rõõmsam on.

Annaks nüüd Jumal vaid usku, et oleme teinud õigeid valikuid ja järginud Jumala plaani ja et oleme seal, kus Jumal tahab, et me oleksime.

Veinikogemus

Haksin mõtlema selle peale, et ega ma liiga hullu viga pole teinud, et end täiskarsklaseks teind olen. Tahtsin proovida, terve pokaali (nii palju kui pannakse ja nats läks rohkem) ära juua ja mõelda, et kas oli vahva.

Käisime siis Lauriga poes. Lauri, suur veiniekspert (tänu eksametile), valis valge ja roosa veini. Isa tahtis punast, nii et tulime poest ära kolme veinipudeliga. Ja seda kõike eneseharimiseks. :D

Valget jõime 24. õhtul. Nuusutades oli alko lõhn küll. Mõtsin, et tobe, ei meeldi see eriti. Aga ise lunisin ja nüüd joon. Hullult targalt ja mõnusalt joon. Aga see valge ei olnd lõppkokkuvõttes väga hea, et teist klaasi ei võtt. Kuigi suus on selline mõnus tunne peale veini. Selline surin ja nii.

Täna jõime punast. Veel rohkem alko lõhna ja selline kuiv jäi suhu. Lauri ette ka ütles, et punane ei ole nii hea, et need enamasti kuivad. Olen seda väljendit ennegi kuulnd ja ei saand aru, et kuidas saab üks vedelik kuiv olla. Aga pärast esimest sõõmu sain aru küll.

Proovisin niimoodi nuusutada ja keerutada seda klaasis, nagu filmidest näinud olen. Aga ei läind väga põnevaks. :D

No nüüd on veel roosat proovida. Ei tea, millal seda teeme. Siis kui punane on otsas. Kes seda joob? Njee snaaju. Ehk millalgi võtan natukene veel, ei tea.

Aga mõtsin, et jagan oma kogemusi teiega ka.

Arvan, et oma täiskarsklusest võin "täis" siiski eest ära võtta, sest aeg-ajalt ju võib veini ikka juua. Õlut pole kunagi isegi proovinud ja arvan, et ei tee ka seda. Just because.

Black Christmas

Istun tööl, just sõin kodujuustu-kirsitorti, kuulan mõnusat jõulutseedeed ja olen pisukeses õndsuses.

Selline tore aeg on praegu. Black Christmas on plaat, mida nagu hästi hästi hea meelega kuulaks terve jõuluaja, kuna aga kõik minu vaimustust ei jaga, pean minema kompromissile ja kuulama seda vähem kui kogu aeg. Hihihi. (kui tahate ka kuulda, tulge mulle külla! :D)

Mis teeb jõulust jõulu? Mis on jõul?

"Mul ei ole üldse jõulutunnet" on viimasel ajal olnud lause, mida kuuleb aina sagedamini ja sagedamini. Mis on "jõulutunne"?

Ma ütleks, et see on "state of mind". Sa võid näha enda ümber halbu asju või märgata ilusaid ja toredaid asju.

Pühapäeva hommikul käisin Medokas. Kui jõudsin välisukseni tegin ühele memmele ukse lahti ja lasin ta sisse. Sain suure tänu osaliseks ja ta õnnistas mind see hommik. Millegi ilusamaga ei saa ühte kirikukogemust alustada. Kuulasin oma kauneid ja toredaid sõpru ingellikult laulmas, rääkisin paar sõna nendega juttu ja kiirustasin siis trolli peale. Istusin ühe poisi kõrval, kelle tee välja blokkisin ära. Ta vaatas mulle suurte silmadega otsa, kuid ei öelnud midagi. Naeratasin talle. Napilt enne Koidu peatust sain aru, et ta tahab maha. Istusin kõrvalistmele, et ta mööda lasta. See tundus loomulik asi mida teha - onju. Poiss hüppas hetkega ukse poole ja enne kui ta väljus, vaatas naeratusega minu poole ja ütles "spassiiba!" Nagu wow. Olin teinud pisikese poisi rõõmsaks. Trollis edasi sõites oli rõõm jälgida, kuidas üks memm tegi oma seljakotikese lahti ja hakkas sealt välja paistvat kingitust lahti pusima. Sellega läks aega, kuid ta askeldas nii rõõmsasti ja kui lõpuks nägi, mis seal on, oli õnn piiritu.

Aga siis... Selle sama memme kõrvale istus üks teine memm, kes oli ka kirikutädi, nagu esimenegi (pealt kuulatud jutu järgi) ja lõpuks pöördus asi selliseks, et esimene memm kurtis teisele, et ta maksab liiga roppu raha, et 1-toalises korteris elada ja et tema on vaene penskar.

Sinna mu pühade meeleolu läks. Pekki küll.

Aga nüüd, teisipäeval, 23.dets, viimane päev tööl enne pühi, olen jälle rõõmus. Olen saanud mitme üllatuse ja headuse osaliseks. Ülemus mängis päkapikku, osakonna cd-mängijast kostub Black Christmas album, sain veel midagi postist ja rõõm on piiritu.

Varsti saan kokku oma väga hea sõbrannaga, lähme kohvitama.

Isal on ka juba parem, eile oli elu hea saun ja parim seltskond Kertu juures ja homme on kogu pere koos terve päev. Fun fun fun. :D