teisipäev, 23. detsember 2008

Black Christmas

Istun tööl, just sõin kodujuustu-kirsitorti, kuulan mõnusat jõulutseedeed ja olen pisukeses õndsuses.


Selline tore aeg on praegu. Black Christmas on plaat, mida nagu hästi hästi hea meelega kuulaks terve jõuluaja, kuna aga kõik minu vaimustust ei jaga, pean minema kompromissile ja kuulama seda vähem kui kogu aeg. Hihihi. (kui tahate ka kuulda, tulge mulle külla! :D)


Mis teeb jõulust jõulu? Mis on jõul?


"Mul ei ole üldse jõulutunnet" on viimasel ajal olnud lause, mida kuuleb aina sagedamini ja sagedamini. Mis on "jõulutunne"?


Ma ütleks, et see on "state of mind". Sa võid näha enda ümber halbu asju või märgata ilusaid ja toredaid asju.


Pühapäeva hommikul käisin Medokas. Kui jõudsin välisukseni tegin ühele memmele ukse lahti ja lasin ta sisse. Sain suure tänu osaliseks ja ta õnnistas mind see hommik. Millegi ilusamaga ei saa ühte kirikukogemust alustada. Kuulasin oma kauneid ja toredaid sõpru ingellikult laulmas, rääkisin paar sõna nendega juttu ja kiirustasin siis trolli peale. Istusin ühe poisi kõrval, kelle tee välja blokkisin ära. Ta vaatas mulle suurte silmadega otsa, kuid ei öelnud midagi. Naeratasin talle. Napilt enne Koidu peatust sain aru, et ta tahab maha. Istusin kõrvalistmele, et ta mööda lasta. See tundus loomulik asi mida teha - onju. Poiss hüppas hetkega ukse poole ja enne kui ta väljus, vaatas naeratusega minu poole ja ütles "spassiiba!" Nagu wow. Olin teinud pisikese poisi rõõmsaks. Trollis edasi sõites oli rõõm jälgida, kuidas üks memm tegi oma seljakotikese lahti ja hakkas sealt välja paistvat kingitust lahti pusima. Sellega läks aega, kuid ta askeldas nii rõõmsasti ja kui lõpuks nägi, mis seal on, oli õnn piiritu.


Aga siis... Selle sama memme kõrvale istus üks teine memm, kes oli ka kirikutädi, nagu esimenegi (pealt kuulatud jutu järgi) ja lõpuks pöördus asi selliseks, et esimene memm kurtis teisele, et ta maksab liiga roppu raha, et 1-toalises korteris elada ja et tema on vaene penskar.


Sinna mu pühade meeleolu läks. Pekki küll.


Aga nüüd, teisipäeval, 23.dets, viimane päev tööl enne pühi, olen jälle rõõmus. Olen saanud mitme üllatuse ja headuse osaliseks. Ülemus mängis päkapikku, osakonna cd-mängijast kostub Black Christmas album, sain veel midagi postist ja rõõm on piiritu.


Varsti saan kokku oma väga hea sõbrannaga, lähme kohvitama.


Isal on ka juba parem, eile oli elu hea saun ja parim seltskond Kertu juures ja homme on kogu pere koos terve päev. Fun fun fun. :D






1 kommentaar:

Reet ütles ...

Ilusat jõulu, Krissu!
Jõulutunne-jõulurõõm on tõepoolest pisiasjades. Head märkamist!