Ootusärevus

Nii palju on viimasel ajal räägitud Eestis tärkavast ärkamisest. Õige pea, õige pea. See tekitab nii palju ärevust. Minus vähemalt.

Esinesime gospelkooriga GLSil ja peale seda tuli üks pastor meie juurde ja sosistas kõrva, et sel ajal kui me laulsime, nägi tema ilmutust, et Eestis tuleb ärkamine ja meie koor on justkui selle keskmes. Huuhhh, päris vägev värk, või mis?! Üldse on meie koorile nii palju sellist „head“ räägitud. Ise mõtlen küll, et tobe, me peaks veel harjutama ja veel julgemad olema laulda südamest ja tunnistada südamest, millest laulame.

Ja klikk – that’s the point ju. Meis endis on see miski, mis ergutab meid olema julgemad ja meis endis on see „püha rahulolematus“, et me ei saa jääda argadeks, endasse tõmbunud kristlasteks. Justkui üks uus hingamine Kristuses. Justkui selline rõõm on olla kristlane paganate seas ja igatsus jagada seda rõõmu.

Nädal aega tagasi oli minu juures kodugrupp, kus külas olid kaks inglise härrasmeest. Iga kord kui nad on käinud, nad on ka prohveteerinud meile. Seekordki tegid nad seda väga võimsalt. Selles kodugrupis nad rääkisid ja õpetasid, kuidas meiegi seda teha saaksime ja kui oluline see tegelikult koguduse jaoks on, et me üksteisele prohveteeriksime. Väga huvitav.

Ma ei hakka praegu seda lahkama, kes kui palju prohveteeris ja kuidas see käib, vaid räägin sellest, mida seal inimestele prohveteeriti. See õhtu lisas ainult õli tulle ja minu ootusärevus tuleviku ees aina kasvas.

Nimelt pea kõigile öeldi seda, et praegu on üks suur ettevalmistuse aeg millekski suureks. Praegu on see aeg, kus me peame eriliselt otsima Jumalat, lugema Tema sõna, saama targaks sõnas ja vaimus, tugevdama/täiendama oma sõjavarustust.

Ja huvitav on see, et kõikidele tuli sõna, et nad on kas millegi vägeva liidrid või on nad sellised tugipunktid/tugisambad, kellele saab alati loota ja kelle poole pöörduda.

Ja taaskord öeldi väga selgelt välja, et Eestis tuleb ärkamine. Suur ärkamine. Minu sisse on tulnud juba suur ärevus. Sellest võiks üks ärkamine tulla küll. :)

Nüüd on vaja veel seda isiklikku panust oma isiklikku suhtesse Jumalaga, mis võiks olla ka indikatsiooniks Jumala armastuse levimisele. Mõnus ju nii mõelda. Mina saan Jumalat nii palju täis, et ma saan Teda jagada kellegagi, kellel pole üldse. Ja ma ei saa sinna midagi parata. Ma ei saa Teda ainult enda sees hoida. Mõnus.

Reaalsuses on praegu asjad nii, et tahaksin ise sellise inimese kõrval olla, nii et ta jagaks mulle. Tegelikult peaksin ise võtma. Ma ju tean kust ja kuidas saab. Ometi ju.

Igatahes. Normal.

Let’s do this!

You with me?

Rohkelt Jumala õnnistusi Sulle!!!