Mõni hetk tagasi tulin trollilt, käed külma eest püksi taskus, uus suur roosa kott õlal ja naeratasin, nähes kui suured on pungad puudel ja mis just oli toimunud. Mõtlesin, et kevad on südames. Naersin. Mis tähendab kevad südames? Tänupalve voolas mu seest, sest Jumal on mu vastu olnud nii hea täna - kuigi ise ei ole seda nagu sugugi ära teeninud!
Aga mis seal ikka - otsast peale ehk?
Täna, 23.aprill, on sekretäridepäev. Ah, et ei teadnudki? Ega keegi, peale sekretäride ja nende ülemuste, ei teagi. Mis seal ikka teada ja keda ikka kotib, kui võiks nii öelda, aga mina sattusin olema tööl heas asutuses, kus sekretäre kord aastas vägagi meeles peetakse.
Hommikul tuli olla triksis-traksis 8:30 laua taga, sest juhtide telegatsioon tuli mudimisringile. Natuke mudimist teeb päeva heaks. Hakkame siis kohe mudima, ütles Rehe ja tegi kalli. Tema kallistused on midagi, mida tasuks kõigil järele teha. Ka Puskari ja Vanajuure ja Juhkami kallid on tasemel - Sampo väärtus - kallistamine. Seda tehakse päris tihti ja mõjub jube hästi, kui Rehe isiklikult pukilt alla tuleb ja väetile sekretärile kalli teeb. :D
Kui päev juba selliselt algab, tõotab suhteliselt hea päev tulla - seda juba sellepärast, et endal on tuju heaks pandud. Jagasime kommisid ja naeratusisid. Sellega said heaks ka teiste tujud ja meeled. Saime nii mõnegi kalli veel ja tunnustuse, et oleme head sekretärid neile kõigile.
Siis kohtusin personalidivisjonijuhiga, kes rääkis mulle ka ainult häid uudisid. Nimelt ise olin loll, et viivitasin praktika tegemisega, milleks on ettenähtud viis nädalat nii kaua, et vaja see nüüd kahe päevaga teha. Mõtlesin hirmuga, et ei saa seda praktikaaruannet ealeski reedeks valmis. Pea hakkas muretsemisest suht valutama pärast. Aga tädi meelitas mind ja rääkis mulle helgest tulevikust Sampos, kui vaid kannatlikult ootan "oma aega". Lubasin, et teen seda. Niisiis võtke teatavaks - kavatsen mõne hulk aja Sampos sekretärina kükitada, et siis tõeliselt meelt mööda ametile asuda. Aga sellest tulevikus. Võite mu pärast palvetada. :D
Vaatasin oma praktikalepingu lisa, kus oli 9 teemat, mis koosnesid hulkadest küsimustest ja dokumentide nõudlustest - ahastus valdas. Olin vihane enda peale - mida pekki ma küll jokutasin? Oli raske asja kätte võtta ja kohe alguses tegema hakata? Tüütu. Olen endale nii tüütu.
Hakkasin otsast pingutama, et eks siis näeb, kas jõuan reedeks valmis või mitte. Lõin süsteemi ja hakkasin vaikselt oma peaga küsimustele vastama, mida vaid oskasin ja suutsin. Nii mõnigi punaseks tehtud küsimus, sai loomuliku musta värvi - sellega on kõik korras. Mõtlesin, et Jumal on imehea - Ta üldse ei peaks aitama. Palvetasin, et leiaksin homme aega personalispetsialistidega kohtuda ja "punased küsimused" vastatud saada. Ehk saan ka praktikaaruande tehtud ja kaitsmisest pääsetud? Oleks imeline see. Sest praktika sooritan nagunii - see on personalidivisjonijuhi südamesoov. :D Halleluuja suht selle peale! Sain valmis nii palju kui oskasin ja jään ootama sellega homset päeva endiselt enda peale kuri, et viimasele hetkele asja jätsin. Aga mis teha, selline kord olen. Katsun lahti saada sellest. Täna jagati uus praktikaaruanne ka juba. hehe. Kaks tükki ühe korraga ongi lahedam. :D
Õhtul oodati meid ühte vanalinna muuseumisse, kus oli panga poolt korraldatud vastuvõtt meile. Priva-party nagu öeldakse. Sõin juustu (3punkti) ja õuna (0punkti) ja jõin tassikese kohvi (0punkti).
Meile anti kavalehed, mille tagakaanele oli kirjutatud:
"See lavastus
on valminud tänu
Temale"
on valminud tänu
Temale"
Alessandro Baricco monoloogetendus "Novecento" jättis kustumatu mälestuse ja tunnetemere minu sisse. Härra Vahur-Paul Põldma oli suurepärane. Olin kahtlev, kuid ta suutis mind veenda, et teeb head asja. Tegi. Usun, et näen täna Novecentot unes. Kindlasti näengi. Laeval 32 aastat kordagi maha astumata - tee järgi või maksa kinni.
Etenduse lõppedes oli võimalus kaeda teisel korrusel asuvad kunstnik Adamsoni kuntsinäitust. Kütkestav, ütleks. Meelde jäi poolik sidrun ja munakoor ühel suurel "prügi" pildil. Hakkasin nähtud maalide põhjal analüüsima seda andekat, kord elanud meest. Mõtted rändasid huvitavatesse kohtadesse ja fantaasia lendas täiega. Huvitav.
Kõik olid juba riides ja läksid, kui maalimaailmast tagasi alla korrusele jõudsin. Otsustasin jala koju minna, kuid õue astudes teadsin, et ei tee seda. Külm oli. Trollilt maha astudes naeratasin.
Mida tähendab kevad südames? Soovin seda inimestele palju.
"Kevad südamesse!"
Etenduse lõppedes oli võimalus kaeda teisel korrusel asuvad kunstnik Adamsoni kuntsinäitust. Kütkestav, ütleks. Meelde jäi poolik sidrun ja munakoor ühel suurel "prügi" pildil. Hakkasin nähtud maalide põhjal analüüsima seda andekat, kord elanud meest. Mõtted rändasid huvitavatesse kohtadesse ja fantaasia lendas täiega. Huvitav.
Kõik olid juba riides ja läksid, kui maalimaailmast tagasi alla korrusele jõudsin. Otsustasin jala koju minna, kuid õue astudes teadsin, et ei tee seda. Külm oli. Trollilt maha astudes naeratasin.
Mida tähendab kevad südames? Soovin seda inimestele palju.
"Kevad südamesse!"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar