esmaspäev, 21. aprill 2008

Loe kümneni

Heia-heia,

huvitav on see, et sellised asjad lähevad üle, nagu ma eelmises blogis kirjutasin. Millegipärast on meie peres selline natukene tobe kasvatus, et sellistest konfliktidest ei räägita, vaid "magatakse välja". Ja hommikul on kõik uus. Uus algus. Mõnes mõttes hea, kas pole? Teises mõttes jälle: "Ükskord prahvatab vimm, mis koguneb salaja..." (ja mitte Tarmo).

Hehe.

Selline vahe intsident varjutab tegeliku hea elu korraks. Aga vaid korraks.

Tegelikult on elu hästi tore. Mul on sõbrad, kes tegelikult ka tahavad minuga suhelda ja minuga koos aega veeta, ma tunnen, et ma olen vajalik tööl, PP tiimis, peres, süüa mul on, lahedaid inimesi minu ümber on, Jumal on ka nagu kohal ja nii.

Jumal on üldse mind väga palju õnnistanud. Kuigi on asju, mille kalla ise nagu nuriseks, ei söanda ma seda väga teha. Sest Jumal teab, miks mõni või teine asi mõeldud just sellele kohale, kus ta on.

Tihti satun ämbrisse ja üritan end muuta kellekski, kes mina tegelikult ei ole, tahtes meeldida inimesele, keda ma vaevu tunnen ja kes mind vaevu tunneb. Ok, enese upitamine paremaks minaks on teinekord hea, aga kui see lõppeb põrumisega ja petta saanud hingega, pole nagu mõtet.

Tõelised sõbrad on ikka need, kellele sa meeldid ka pärast esimest ja teist ja kolmandat ja neljandat ja viiendat vea väljatulekut. Jep, mul on neid palju - ja mis siis?

Lihvime nurki iga päev. Mõnel on see lihvimisaparaat nürim ja kulunud, teisel väga terav ja tulemus on silmaga näha. Mina jätan enda asetamise selles skaalas hetkel tegemata.

Mõtlen, et elu on lill.

Mõtlen, et elu on elamist väärt.

Mõtlen, et olen vast õiges kohas omadega.

Mõtlen, et peaks kaalust alla võtma. :D

Mõtlen, et vist tean, mida Sa praegu mõtled. :D :D :D

Aga siin lõpetangi. :D

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

tuttav tunne. ja ka meie peres kasvatati nii, et probleemid nö magatakse välja. mina muidugi olen, tänu Jumalale, osanud ennast piisavalt väljendada ka sõnaliselt kui vaja ja tunnen, et see aitab 'pea selgeks' saada.
see, kui vajalik meie olemasolu või panus mingil hetkel on tegelikult olnud, võib välja tulla hiljem ja väga ootamatutel hetkedel. sest Jumala käes ei lähe ükski temale pühendatud asi raisku ega kaotsi. tal on kõik alles hoitud ja kui vaja, siis pole ta kade seda ka meile näitama:)